Vastus:
Artiklis mainitakse, et kui jahvatustemperatuur on alla 471°C, paistab siini pind normaalset värvi; vahemikus 471-600°C on siinil helekollased põletused; ja vahemikus 600-735°C on rööpa pinnal sinised põletused. Seetõttu saab rööpa põlemisastet järeldada, jälgides rööpa pinna värvimuutusi pärast lihvimist.

Vastus:
Artiklis toodud EDS analüüsi tulemused näitavad, et lihvkivi tugevuse suurenemisega hapnikuelementide sisaldus rööpa pinnal väheneb, mis viitab rööpa pinna oksüdatsiooniastme vähenemisele. See on kooskõlas rööpa pinna värvimuutuste trendiga, mis viitab sellele, et väiksema tugevusega lihvimiskivid põhjustavad tugevamat oksüdatsiooni.

Vastus:
Artiklis tuuakse välja, et prahi tekkimisel toimub abrasiivide kokkusurumisel plastiline deformatsioon ja soojus tekib; prahi väljavoolu käigus hõõrub prahi alumine pind vastu abrasiivi esiotsa pinda ja tekitab soojust. Seetõttu põhjustab prahi deformatsiooni ja hõõrdesoojuse koosmõju suurema oksüdatsiooniastmeni prahi põhjapinnal, mille tulemuseks on suurem hapnikuelementide sisaldus.

Vastus:
Artiklis toodud XPS analüüsi tulemused näitavad, et rööpa pinnal on peale lihvimist C1s, O1s ja Fe2p piigid ning O aatomite protsent väheneb koos põlemisastmega rööpa pinnal. XPS analüüsi abil saab kindlaks teha, et peamised oksüdatsiooniproduktid rööpa pinnal on raudoksiidid, täpsemalt Fe2O3 ja FeO ning põlemisastme vähenedes Fe2+ sisaldus suureneb, samas kui Fe3+ sisaldus väheneb.

Vastus:
Artikli kohaselt näitavad XPS-analüüsi Fe2p kitsas spektris piigi pindala protsendid, et RGS-10-st kuni RGS-15-ni Fe2+2p3/2 ja Fe2+2p1/2 piigi pindala protsendid suurenevad, samas kui Fe3+2p3/2 ja Fe3+2p1/2 piigi pindala protsendid vähenevad. See näitab, et rööpa pinnapõletuse astme vähenedes suureneb Fe2+ sisaldus pinna oksüdatsiooniproduktides, samas kui Fe3+ sisaldus väheneb. Seetõttu saab rööpa pinna põlemisastet hinnata XPS analüüsi tulemuste Fe2+ ja Fe3+ proportsioonimuutuste põhjal.

V: Kiire lihvimistehnoloogia (HSG) on täiustatud tehnika, mida kasutatakse kiirraudtee hoolduseks. See toimib libisevate-rullivate komposiitliigutuste kaudu, mida juhivad hõõrdejõud lihvketaste ja rööpa pinna vahel. See tehnoloogia võimaldab materjali eemaldamist ja abrasiivset iseteritumist, pakkudes tavapärase lihvimisega võrreldes suuremat lihvimiskiirust (60-80 km/h) ja väiksemaid hooldusaknaid.

V: Libisemis-rullimissuhe (SRR), mis on libisemiskiiruse ja veeremiskiiruse suhe, mõjutab oluliselt lihvimiskäitumist. Kui kontaktnurk ja lihvimiskoormus suurenevad, suureneb SRR, mis peegeldab muutusi lihvimispaaride libiseva-rullimise liitliikumises. Üleminek rullumisel domineerivalt liikumiselt libisemise ja veeremise tasakaalule parandab oluliselt lihvimistulemusi.

V: Kontaktnurga optimeerimine parandab lihvimise efektiivsust ja pinna kvaliteeti. Uuringud näitavad, et 45° kontaktnurk annab kõrgeima lihvimistõhususe, samas kui 60° kontaktnurk annab parima pinnakvaliteedi. Pinna karedus (Ra) väheneb oluliselt, kui kontaktnurk suureneb.

V: Termomehaanilised ühendusefektid, sealhulgas suur kontaktpinge, kõrged temperatuurid ja kiire jahutamine, põhjustavad metallurgilisi transformatsioone ja plastilisi deformatsioone rööpa pinnal, mille tulemuseks on rabe valge söövituskihi (WEL) moodustumine. See WEL on ratta ja rööpa kokkupuutel tekkivate tsükliliste pingete korral kalduvus purunema. HSG meetodid annavad WEL-i, mille keskmine paksus on alla 8 mikromeetri, mis on õhem kui aktiivse lihvimisega indutseeritud WEL (~ 40 mikromeetrit).

V: Lihvimisprahi analüüs annab täiendava ülevaate materjali eemaldamise mehhanismidest. Voolutaoline ja noakujuline praht, mis tähistab tõhusat jahvatusjõudlust, on suurema SRR-i korral rohkem levinud. Seevastu plokk ja viilutatud praht domineerivad madalamate kontaktnurkade juures, peegeldades ebapiisavat lihvimistõhusust. Sfäärilise prahi olemasolu suureneb koos jahvatuskoormusega, mis näitab kõrgendatud lihvimistemperatuuri.

V: Libisemine hõlbustab materjali eemaldamist rööpa pinnalt, samal ajal kui rullimine suurendab prahi väljutamist ja abrasiivset iseteritumist. See dünaamiline tasakaal on hädavajalik tõhusa lihvimise saavutamiseks minimaalsete termiliste kahjustustega.

V: Libisevate-rullivate komposiitliigutuste optimeerimisega saab parandada lihvimise efektiivsust, pinna kvaliteeti ja pikendada lihvketaste kasutusiga. Radaridiagrammid näitavad, et 45° kontaktnurk tagab parima üldise efektiivsuse ja kvaliteedi tasakaalu, samas kui 60° kontaktnurk annab ühtlaselt kõige siledamad pinnad.

V: See uuring rõhutab libisevate ja veerevate liikumiste dünaamilise tasakaalustamise tähtsust, et parandada lihvimistõhusust, pinna kvaliteeti ja pikendada lihvketaste kasutusiga. Esialgsete lihvimiskäikude puhul maksimeerib 45° kontaktnurk materjali eemaldamise tõhusust, samas kui 60° nurk tagab viimistlusetappides suurepärase pinnakvaliteedi.